:

, , , , , , , , , .


  Eetika

Eetika

Sissejuhatus juhtimisse 3. seminar rieetika

8.juhtum : TARBIJASUHETE EETIKA

Tnapeva hiskond elab massitarbimises, kus inimene on nii tootja kui

ka samal ajal tarbija. Me ei suuda elada teiste poolt osutatavaid teenuseid

pidevalt tarbimata, millest tulenevad erilised tarbimissuhted.

Tarbija eriline seisund tarbimishiskonnas

Ndisaegses tarbimishiskonnas tarbija on erilises seisundis ,milles

on kaks peaaegu vastandliku poolt.

helt poolt on tarbija kuningas. Selline vide tugineb mitte rikkusele

, vaid faktile, et enamiku tootjate edu otsustab see, kui hsti nad

suudavad oma masstoodangut ma vi, teiste snadega, kui palju kliente nad

endale muretsevad. Ilmselt, vitlus kib iga vimaliku tarbija prast,

mistttu ettevtete eetikakoodeksid on enamasti keskendunud tarbijale.

Seejuures ptakse mitte ainult tarbijate soove vimalikult kiirelt ja

tpselt tita, vaid ka vimalikke uusi ette aimata .Kuna tootjate

konkurents on tihe , tagab see enamasti kaupade piisavalt krge kvaliteedi

ja madala hinna . Lisaks on meedia rahvusvahelisuse tttu vib teade

halvast vi ohtlikust kaubast ja selle tootja nimest levida le kogu

maailma ja lokaalne skandaal vib ohustada suurtootja mainet terves

maailmas.

Imeliku juhtumi esitas 1998.a veebruaris ajaleht Eesti Ekspress. Prnu

linnakodaniku vitel oli tema nahkjopi taskus plahvatanud mobiiltelefon ja

lennanud temast kolme meetri kaugusele, rebides puruks jopi ja telefoni

mbritsenud vutlari .Telefon oli uus, ostetud sama aasta jaanuaris

Ericssoni firma ametlikult esindajalt . Eesti Ekspressi vahendusel judis

juhtum kohaliku politsei kohtuekspertiisibroosse; kohale ilmus ekspert

Rootsist, Ericssoni peakorterist. Kuigi ekspertide kinnitust mda on

srane plahvatus fsikaseaduste jrgi vimatu, leidis firma, et juhul

,kui ei nnestu testada , et tegemist on mingi vlise juga, tuleb selle

seeria mobiiltelefonid turult ra korjata.

Teiselt poolt on see kuninglik tarbija vaene. On muidugi olemas

tarbijate kiht, kellele ei sobi osta kaupu odavast kaubamajast, kuid see

tarbijaskond ei etenda ennast valdava osa tootjate sissetulekuid.

Suurem osa tarbijaist eelistab kaupa, mis ligikaudu sama kvaliteedi

juures on odavam. Odavus saadakse alati millegi arvelt: parem tkorraldus,

leiutised, odavam tjud vi materjal, kusjuures alati on oht , et odavus

vidakse saavutada toote kvaliteedi vi ohutuse arvelt. Siin on tootjale

ahvatluseks tarbija ebakompetentsus toote tootmisprotsessi ksikasjades

(tootmise know-hows). Seetttu tunneb tootja ahvatlust nii bluffimiseks

hinnas kui ka info varjamiseks ostja eest. Samuti kuni konkurentide

ilmumiseni on tootjal vimalus hoida tihti krget hinda.

Sageli tekib ahvatlus varjata defekte , nt ei pruugi toode ravim,

auto vi arvutiprogramm olla kllalt phjalikult testitud. Eriti suur on

ahvatlus mitte rakendada keskkonnaohutut tehnoloogiat, niikaua kuni

kehtivad normid seda lubavad.

Sellest tuleneb, et tarbija suhteline ebakompetentsus koos odavama

kaupa eelistusega loob palju vimalusi tootja ja tarbija vaheliste

konfliktide tekkimisele. Sageli vivad need konfliktid ohustada inimelu ja

looduskeskkonda. Seetttu pab tarbijahiskond end sraste konfliktide

eest kaitsta.

Tarbija igused tarbijakaitseseadused

Esimene tnapevane tarbijakaitseseadus kehtestati 1906.aastal Ameerika

hendriikides, mis kandis mine Pure Food and Drug Act, mille ajendiks sai

kirjandusteos, kus muuhulgas kirjeldatakse antisanitaarset olukorda Chicago

tapamajades.

Tarbijakaitseseadus phineb hiskonnas valitsevail eetilistel

tekspidamistel tarbija iguste suhtes. Neli tarbija phiigust, mis

kajastuvad iga arenenud riigi tarbijakaitse phimtetes, snastas esimesena

aastal 1962 John F. Kennedy. Need on:

1) igus turvalisusele,

2) igus valikule,

3) igus olla kuuldud,

4) igus olla informeeritud.

Mis on iseloomulik: kik need igused on vaid teatud piires

garanteeritud.

1. iguse turvalisusele all mistetakse turvalisust mitte ainult

fsilise, vaid ka omandi suhtes, kusjuures, eriti Lne-Euroopa

tarbijakaitsephimtetes, ei leita, et tarbija peab olema ise tark,

vaid peetakse raskendavaks asjaoluks, kui tootja kasutab oma huvides

ra tarbija rumalust vi kogenematust vi on nende suhtes hoolimatu.

Mis puutub fsilisse turvalisusse, siis ei ole vist toodet, mis oleks

tiesti ohutu. Seeprast fikseeritakse riikide tarbijakaitses enamasti

toote(teenuse) ohtlikkuse piirid, so ohutusstandardid, millele toode

peab vastama, et selle tootmiseks vi sisseveoks luba saada. Vahel

tekkib olukord ,millal vivad need ohutustandardid vananeda teaduse ja

tehnika arengu tttu ja tootja vib neist uutest vimalustest juba

teadlik olla aga riik veel mitte. Sellisest tarbija ohustamisest

vivad tootjad pda kasu ligata.

2. igus valikule thendab seda ,et turul ei tohi vimaldada hele mjale

monopoolset seisundit. Nii et igust valikule aitab tagada

konkurentsiseadus. Kui tarbijal on kahtlust, et turul valitseb monopol

vi kasutatakse monopoolset hinnapoliitikat, vib ta esitada kaebuse

tarbijakaitseametile, kes on kohustatud asja uurima. Eesti tegelikkuses

neme aga sageli , et tarbijakaitseamet on monopoolse hinnakujunduse

suhtes vimetu.

3. igus olla kuuldud thendab seda, et tarbijal peab olema vimalus

kuhugi oma kaebusi esitada, teha ennast kuuldavaks. Muidugi valitseb

demokraatlikus riigis snavabadus ja inimene vib oma arvamust avaldada

ajalehe, televisiooni jne vahendusel. Tootja vtab tavaliselt kohustuse

tarbija kaebused tasuta ra kuulata ja neile reageerida mingi

garantiiaja jooksul.

4. igus olla informeeritud tleb seda, et tarbija peab saama piisavat ja

korrektset (mitteeksitavat) informatsiooni kaalutletud ostuotsuste

tegemiseks. Seda igust vib pidada tarbija thtsaimaks iguseks, mis

seostub kigi eelnevate igustega - kui tootja suudab anda selget,

piisavat, arusaadavat informatsiooni tarbijale oma toote turvalisusest

ja ohtudest, nitab ausalt ra oma toote eelised ja puudused, siis ta

on sellega htlasi titnud ka oma kohustused tarbija teiste phiiguste

suhtes.

Informatsiooniprobleemid seostuvad reklaamieetikaga, sest reklaam on oma

olemuselt informatsioon.

Reklaamieetika

Reklaam on ammendamatu eetiliste konfliktide allikas. Oma otstarbelt on ta

informatsioon. Tulenevalt tarbija igusest informatsioonile on ausal

reklaamil kaks tingimust:

1) ta peab sisaldama korrektset informatsiooni, mille jrgi tarbija saab

teha kaalutletud ostuotsuse,

2) ta ei tohi sisaldada eksitavat informatsiooni, mis viks tarbijat

segadusse viia ja juhtida ta vale otsuse tegemisele.

Neile kahele tingimusele vastav reklaam on legaalne ja eetiline. Tema

vastand on eksitav reklaam, mis on illegaalne ja ebaeetiline. Sellele

lihtsale ja selgele phimttele on les ehitatud reklaami- ja

konkurentsiseadused, mis enamikus riikidest tarbija igusi kaitsevad.

Kerkib ksimus: miks tekib reklaamiaususe ksimuses nii palju konflikte ja

kohtuasju kui kik on nii lihtsalt mratletud. Phjus on selles, et piir

mistete legaalne ja illegaalne vahel on hgune ja ksitav. Sinna

vahele mahub potentsiaalselt eksitav reklaam, mis nib paljudele kll

valelik, kuid mille eksitavust ei suudeta testada ja ta jb sellega

legaalseks.

Eksitava reklaami piirimail mngivad tihti tootjad, kes pavad tuntud

kaubamrgi jreleaimamisest kasu ligata.

Nii niteks sattusid 1997. A konflikti Tartu lletehas ja sel Foods:

esimene neist on 1950-ndate algusest tootnud Limonaadi, mis on

kaubamrgina ametlikult registreeritud (kaitstud on nii kaubamrgi

vrvikombinatsioon kui ka kujund). sel Foods ti turule ravahetamiseni

sarnase kaubamrgiga toote, mille eest Tartu lletehas lubas firma kohtusse

kaevata, nudes pool miljonit krooni kahjutasu ning libalimonaadi tootmise

lpetamist. sel Foods aga leidis, et populaarsete kaubamrkide mdukas

jljendamine on maailmas ldlevinud ja sel Foods pole siin liiale linud.

Muidugi saab Tartu Limonaaditehas asja kohtusse kaevata aga see vtab palju

aega ja tulemus ei ole ju tiesti kindel. Selleprast pavad firmad

srastes konfliktides sageli omavahel kompromissile juda. Eetilisest

kljest viks siin elda, et kui ks tootja teise populaarse toote

kaubamrki jrele aimab, pdes teise arvel teenida, on tegemist

ebaeetilise teoga. Samas on muidugi ka tarbijaid, kes meeleldi vltstooteid

ostavad, nt vib nii mnigi inimene osta meelega vltsitud, nt mitu korda

odavamaid Calvin Kleini rivaid.

Arusaamad reklaamiaususe kohta vivad erineda ka rahvuskultuuriti.

Nii ks Jaapani maiustusetootja kasutas oma toodetel Sony kaubamrki. Kui

Sony ta kohtusse kaebas, pidas ta oma kitumist eetiliseks mitte ainult

seetttu, et ta tootis hoopis teist laadi toodangut(maiustusi, mitte

elektroonikat) ega olnud seega Sonyle konkurendiks, vaid thtsamaks pidas

ta seda, et tema maiustused on vga head ja nende populaarsus aitab tsta

Sony kaubamrgi tuntust ja mainet. Ta leidis, et Sonyl oleks phjust

sdistada teda juhul, kui ta teeks halbu maiustusi. Siin neme

jaapanlastele iseloomulikku pdu smbioosile.

Eestis me vime tihti kohata silmatorkavaid soodushinnareklaame ja

tillukese kirjaga thendusi , et see soodustus kehtib vaid kliendikaardi

esitajale vms.

Veel hiljaaegu oli Saksamaal kombeks reklaamida mobiiltelefone hinnaga 1-50

marka ilma mingi tiendava selgituseta. Aastal 1998 otsustas Saksamaa

Fderaalkohus, et taskutelefone vib kasvi hepennise hinnaga reklaamida,

aga sama suure kirjaga peab olema lisatud ka kik muud mobiilostjat tabavad

kulutused( liitumistasu, kuumaks, kneminuti hinnad)

Veel ks konflikte tekitav probleem on reklaami agressiivsus vi rvedus.

Liiga agressiivne reklaam ahistab inimest vaimselt, takistab tal olemast

kllalt vaba valikutegemisel.

Kokkuvtte:

Kigile neile reklaamikonfliktidele on iseloomulik, et piir seadusliku-

ebaseadusliku ja moraalse-amoraalse vahel on hgune ja vib

kultuuritraditsiooniti paljugi erineda.


?

doc
pdf
djvu
fb2
chm
txt